Olete mõelnud, mis siis saab kui Eesti peakski Eurovisiooni ära võitma?

Siis meil on ju riigieelarve täiesti lõhki ja peaks levimuusikakontserdi korraldamiseks pensione kärpima hakkama.

Oliivikarva jume

Oliivid, mida mina oma elu jooksul olen näinud, on kõik sellist karva, et sedavärvi jumet küll endale ei ihaldaks. Proovime:

"Tema veatu pruunikasroheline jume..."
"Tema veatu pruunikasmust jume..."
"Tema veatu roosakaspunane jume..."

Mis värk on?

Ahi ei ole ainult toa kütmiseks

Selle sügise ja talvega olen ma aru saanud, et ahi on ka:
* Valgusti. Seda nendel loendamatutel puhkudel, kui puhus kõvem tuul ja kuskil Vääna kandis jälle kõrgepingeliinid kokku ajas ja meie pimedas istusime. Paned aga paar juppi suvilat ahju, tõmbad tikku ja voila! Ja et elektriradiaatorid ilma elektrita eriti kütta ei taha, on saadud efekt lausa kahekordne.
* Loomaliha valmistamise koht. Ma ei ole kunagi suutnud normaalset loomaliha teha. Alati tuleb tallanahk. Aga kui paned liha sibula ja puljongiga peale hommikust kütmist potiga ahju ja unustad ta lõunani sinna, siis on tulemus lausa imeline.

Pandi paika

Näitan mina lapsele raamatut ja ütlen, et "lammas teeb mää-mää". Tema näitab omakorda näpuga lamba peale ja ütleb "emme".

Jumal tänatud, nad joovad kohvi :-)

Avastasin hiljuti, et suhtun ettevaatlikkusega inimestesse, kes kohvi ei joo. Loogika seal taga on see, et siis on suurem tõenäosus, et nad ka ei söö liha, ei joo veini, ei pane söögi sisse soola, ei tunnista muid riideid kui kaltsukast ostetuid ja minestavad, kui keegi neile lennukipileteid pakub.

See viimane on minu jaoks eriti arusaamatu. Ma ei oleks ise kunagi selle peale tulnud, et lendamine on saadanast. Mu meelest saab sellega laiendada maailmanägemist ja arusaamist asjadest ja kasvõi ravida kaamosekurbust.

Ja nüüd siis tuleks nagu silmad maha lüüa ja öelda, et vabandust, aga ma ei saanud kuidagi muudmoodi, pidin lendama. Samas võiks siis juba ka vabandada selle eest, et ma elan soojas toas, õhtuti panen tule põlema (isegi mitu, et valgem oleks), söön eksootilisi puuvilju nagu banaan ja mandariin, sõidan autoga tööle ja poodi ja sügisel metsa seenele.

Ma olen vist selline ökomõõdukas. Ma ei kannata, kui loodust reostatakse ja ma olen valmis teatud mõistliku piirini oma elus mööndusi tegema, kui sellest keskkonnal parem hakkab. Aga koopasse ma ökoelu nimel minema ei ole nõus.

õlleline sissekanne

Puls on viimasel ajal tegijaks muutunud. Kõigepealt avastasin ma nende vaskse Märzeni. Ja nüüd tõid saunalised mulle ka heleda laimiõlle. Mmmmm...

Kas te kakskümmend toenglamangut suudate teha?

Hmmm... kui minu käest küsida, siis toenglamang on staatiline asend, mitte tegevus.

Ma ei tea miks, aga mind hirmsat moodi häirivad sellised asjad, kui nad mulle raamatutes ette tulevad. Igal raamatul on kirjas toimetaja ja keeletoimetaja (olid ka sellel raamatul), aga ikka on sellist värki. Ma kohe lähen kärna, kui ma loen asju nagu "Sibery husky" ja "ta kuulis sellest viinamarjavääti pidi".

Note to self: ära mitte iialgi hakka ühtegi raamatut tõlkima. Sa ei suudaks endale andeks anda, kui sa ise mingi analoogse vea teeksid.

Teadlik shoppamine võtab hirmus kaua aega

Täna hakkasin mõtlema, et miks mul viimasel ajal poes nii kaua aega läheb. No üks põhjus on kindlasti see, et linnast väljas elades satun ma poodi harvem ja kaubavalikusse süveneda saan ma ka ainult nendel kordadel, kui last kaasas ei ole. Aga teine põhjus on kindlasti see, et ma olen hakanud hindu ja silte lugema. Varem oli nii, et haarasin riiulist esimese tuttava väljanägemisega jahupaki ja ei juurelnud kauem selle üle. Aga nüüd ma vaatan üle kõigi 5 erineva jahu hinnad ja tootjad ja siis otsustan, mida võtta. Ja kui asjade koostist lugeda (mida ma vahepeal väga hoolikalt tegema pidin), siis läheb veel kordades rohkem aega. Eriti kuna see jutt on vist trükitud sinna arvestusega, et nagunii keegi seda lugema ei hakka. Näiteks heleroheline kiri läbipaistval kilel.

Aga üks asi, mille üle ma äärmiselt tänulik olen, on euronõue, et igal kauba kohta peab olema antud ka tüki- või kilohind. Mina ei suuda küll riiuli ääres peast välja arvutada, kas odavam tuleb 84 ühikut sisaldav pakk hinnaga 269 krooni või 52 ühikut sisaldav pakk hinnaga 189 krooni. Või no suudaks, kui äärmine häda käes oleks, aga ilmselt ma ei hakkaks sellega ennast piinama.

kulude kokkuhoiust vol.2

Kui statistikat vaadata, siis ma saan röögatult suurt palka. Aga kui ma ringi vaatan, siis ei saa ma kuidagi aru, et ma keskmisest paremini elaksin. Pigem vastupidi.
- Kasukat ei ole mul iialgi olnud. Kulda ja kalliskive on niipalju, kui ema-isa neid mulle kinkinud on (s.t. mitte just hunnikutes). Kõige kallimad saapad ostsin ma endale üle-eelmisel sügisel, maksid 2000 krooni. Mõtlesin, et rasedast peast peavad vähemalt mugavad (ja ilusad) jalanõud olema.
- Riideid olen ma aasta jooksul ostnud 2 ühikut - teksapüksid pärast seda, kui eelmised lihtsalt tagumiku pealt lõhki kärisesid ja teksaseeliku üleeile (ennetades sama saatust kui teksapükstel). Kusjuures seeliku eest ma maksin 85 krooni (tutikas, Stockmannist).
- Restoranis ma ei käi. Ööklubis ka mitte. Isegi kinno ei ole ma mitu aastat juba sattunud.
- Auto on mul 10 aastat vana. Ei konditsioneeru, aga muidu täitsa viisakas. Kui varsti ei ähvardaks mind oht, et irdub mingi vidin, mille asendamine pidi 14,000 krooni maksma. Praegustes oludes vist pool mu auto hinnast.
- Juuksuris käisin viimati oktoobris. Lõikasin oma kolm pähejäänud karva lühemaks. OK, homme lähen jälle. Kosmeetikusse ei ole kuid enam sattunud, maniküüris olen ma elus üldse vist kolm korda käinud.
- Suusareisidel ei käi. Palmi alla tahaks, aga viimati käisin seal kolm aastat tagasi. Üldse olen ma reisinud mingite hüper-superpakkumistega ja viietärnihotellidest ei tea ma midagi.
- Lapsevankri sain kasutatult laenuks. Ei ostnud 10000 krooniga Emmaljungat.

Tegelikult ei saa ma juba ammu aru - tänavapildis jään ma ilmselt keskmisele pisut alla. Aga kust need teised inimesed oma vahendid võtavad? Või mida mina oma rahaga valesti teen, et mul selliste asjade jaoks üle ei jää?

Räägiks ka kulude kokkuhoiust

Minu konnasilma peale astus täna hommikul Kaarel Tarand. Ma arvasin siiamaale, et tegemist on targa inimesega. Ja siis lugesin, kuidas "oleks igati mõistlik mitte soosida kodus tegevusetult õnnelikolemist, vaid töötegemist". S.t. maksta vanemahüvitist ainult poole praeguse aja eest. Nonii. Ja kuhu pannakse need 9-kuused tited, kelle emad lõpetavad tegevusetult õnnelikolemise ja tööle lähevad???? Ma ei tea, minu titt igatahes on/off nupuga varustatult ei tulnud, et lülitaks tööle minnes välja ja paneks riiulile õhtut ootama.

Üleüldse mulle tundub, et igasuguseid lastega seotud kulutusi ollakse eriti varmad kärpima. Mille poolest oli vanemate ootus saada tulumaksu tagasi juba esimeselt lapselt vähem õigustatud kui pensionäri ootus pensionitõusule? Esimene võeti ära nagu naksti ja teise kallale justkui ei saaks minna.

Ainumas mõistlik kärbe sellest potist oleks valimatult kõigile 300 krooni maksmise äralõpetamine. Kui ainult suudetaks siis efektiivselt aru saada, kellel seda raha tõesti vaja on ja kellel mitte. Et uue süsteemi administreerimine ei kujuneks kallimaks kui praegune laustoetamine.