Täna hakkasin mõtlema, et miks mul viimasel ajal poes nii kaua aega läheb. No üks põhjus on kindlasti see, et linnast väljas elades satun ma poodi harvem ja kaubavalikusse süveneda saan ma ka ainult nendel kordadel, kui last kaasas ei ole. Aga teine põhjus on kindlasti see, et ma olen hakanud hindu ja silte lugema. Varem oli nii, et haarasin riiulist esimese tuttava väljanägemisega jahupaki ja ei juurelnud kauem selle üle. Aga nüüd ma vaatan üle kõigi 5 erineva jahu hinnad ja tootjad ja siis otsustan, mida võtta. Ja kui asjade koostist lugeda (mida ma vahepeal väga hoolikalt tegema pidin), siis läheb veel kordades rohkem aega. Eriti kuna see jutt on vist trükitud sinna arvestusega, et nagunii keegi seda lugema ei hakka. Näiteks heleroheline kiri läbipaistval kilel.
Aga üks asi, mille üle ma äärmiselt tänulik olen, on euronõue, et igal kauba kohta peab olema antud ka tüki- või kilohind. Mina ei suuda küll riiuli ääres peast välja arvutada, kas odavam tuleb 84 ühikut sisaldav pakk hinnaga 269 krooni või 52 ühikut sisaldav pakk hinnaga 189 krooni. Või no suudaks, kui äärmine häda käes oleks, aga ilmselt ma ei hakkaks sellega ennast piinama.
Friday, February 20, 2009
Tuesday, February 3, 2009
kulude kokkuhoiust vol.2
Kui statistikat vaadata, siis ma saan röögatult suurt palka. Aga kui ma ringi vaatan, siis ei saa ma kuidagi aru, et ma keskmisest paremini elaksin. Pigem vastupidi.
- Kasukat ei ole mul iialgi olnud. Kulda ja kalliskive on niipalju, kui ema-isa neid mulle kinkinud on (s.t. mitte just hunnikutes). Kõige kallimad saapad ostsin ma endale üle-eelmisel sügisel, maksid 2000 krooni. Mõtlesin, et rasedast peast peavad vähemalt mugavad (ja ilusad) jalanõud olema.
- Riideid olen ma aasta jooksul ostnud 2 ühikut - teksapüksid pärast seda, kui eelmised lihtsalt tagumiku pealt lõhki kärisesid ja teksaseeliku üleeile (ennetades sama saatust kui teksapükstel). Kusjuures seeliku eest ma maksin 85 krooni (tutikas, Stockmannist).
- Restoranis ma ei käi. Ööklubis ka mitte. Isegi kinno ei ole ma mitu aastat juba sattunud.
- Auto on mul 10 aastat vana. Ei konditsioneeru, aga muidu täitsa viisakas. Kui varsti ei ähvardaks mind oht, et irdub mingi vidin, mille asendamine pidi 14,000 krooni maksma. Praegustes oludes vist pool mu auto hinnast.
- Juuksuris käisin viimati oktoobris. Lõikasin oma kolm pähejäänud karva lühemaks. OK, homme lähen jälle. Kosmeetikusse ei ole kuid enam sattunud, maniküüris olen ma elus üldse vist kolm korda käinud.
- Suusareisidel ei käi. Palmi alla tahaks, aga viimati käisin seal kolm aastat tagasi. Üldse olen ma reisinud mingite hüper-superpakkumistega ja viietärnihotellidest ei tea ma midagi.
- Lapsevankri sain kasutatult laenuks. Ei ostnud 10000 krooniga Emmaljungat.
Tegelikult ei saa ma juba ammu aru - tänavapildis jään ma ilmselt keskmisele pisut alla. Aga kust need teised inimesed oma vahendid võtavad? Või mida mina oma rahaga valesti teen, et mul selliste asjade jaoks üle ei jää?
- Kasukat ei ole mul iialgi olnud. Kulda ja kalliskive on niipalju, kui ema-isa neid mulle kinkinud on (s.t. mitte just hunnikutes). Kõige kallimad saapad ostsin ma endale üle-eelmisel sügisel, maksid 2000 krooni. Mõtlesin, et rasedast peast peavad vähemalt mugavad (ja ilusad) jalanõud olema.
- Riideid olen ma aasta jooksul ostnud 2 ühikut - teksapüksid pärast seda, kui eelmised lihtsalt tagumiku pealt lõhki kärisesid ja teksaseeliku üleeile (ennetades sama saatust kui teksapükstel). Kusjuures seeliku eest ma maksin 85 krooni (tutikas, Stockmannist).
- Restoranis ma ei käi. Ööklubis ka mitte. Isegi kinno ei ole ma mitu aastat juba sattunud.
- Auto on mul 10 aastat vana. Ei konditsioneeru, aga muidu täitsa viisakas. Kui varsti ei ähvardaks mind oht, et irdub mingi vidin, mille asendamine pidi 14,000 krooni maksma. Praegustes oludes vist pool mu auto hinnast.
- Juuksuris käisin viimati oktoobris. Lõikasin oma kolm pähejäänud karva lühemaks. OK, homme lähen jälle. Kosmeetikusse ei ole kuid enam sattunud, maniküüris olen ma elus üldse vist kolm korda käinud.
- Suusareisidel ei käi. Palmi alla tahaks, aga viimati käisin seal kolm aastat tagasi. Üldse olen ma reisinud mingite hüper-superpakkumistega ja viietärnihotellidest ei tea ma midagi.
- Lapsevankri sain kasutatult laenuks. Ei ostnud 10000 krooniga Emmaljungat.
Tegelikult ei saa ma juba ammu aru - tänavapildis jään ma ilmselt keskmisele pisut alla. Aga kust need teised inimesed oma vahendid võtavad? Või mida mina oma rahaga valesti teen, et mul selliste asjade jaoks üle ei jää?
Subscribe to:
Posts (Atom)