ja väike kaalujälgimisharjutus

Kuidas on võimalik, olles käinud päeval trennis ja söönud terve päeva kohta
- kaks pirukat
- kaks juustuga võileiba
- kaheksa mandariini
- viis kommi
- kaks õuna,
võtta järgmiseks päevaks juurde pool kilo? Ah?

väike loogikaharjutus

"Kõik diivanid vähemalt miinus 20% odavamad!" - mis on selle väite kohaselt maksimaalne diivani hind?

Järgmiseks aastaks

palun normaalse inimese hormoone.
Kõigepealt oli see.
Umbes poole peal röökisin ma naerda nii, et kõht krampis ja pisarad pritsivad. Siis läks see sujuvalt üle silmavärvi laiali nutmiseks. Mis omakorda lõppes ninaverejooksuga. Ausõna, igal asjal on oma piir. Emotsionaalne labiilsus ei ole mingi kingitus.

Nii palju küsimusi, nii vähe vastuseid

nii palju materjali ja nii vähe teadmisi, et sellest aru saada.

Varsti tuleb mul hakata tegema teise inimese elu puudutavaid otsuseid. Üks esimene neist on vaktsineerimine. Internetis on kohutavalt palju igasugust materjali, aga suur osa sellest ei ole objektiivne, teisest osast ei saa ma meditsiinilist haridust omamata mitte midagi aru ja palju on tõendamata arvamusi, mida tegelikkuse pähe esitatakse. Ja suurem osa vaidlustest tundub praegu käivat teema ümber, kas vaktsiinidel on seost autismi ja allergia tekkega. Aga mina tahaksin pigem kõigepealt selgust saada, milline on see oht, mille vastu selle vaktsiiniga last kaitsta püütakse.

Esimese päeva B-hepatiidi süstiga on lihtne. Ma ise ei kuulu riskigruppi ja ei näe mitte mingit varianti, kuidas imik sellesse nakatuda võiks muidu kui oma ema kaudu. Aga edasi läheb kohe segasemaks - kas reaalne oht tekib alles teismeliseeas, kui igasugu kahtlasi asju on vaja kangesti enda peal järele proovida või võib selle tõesti saada ka liivakastist? Üks allikas ütleb, et B-hepatiit on äärmiselt nakkav, teine risti vastupidist. Kas nädala jao põõsa all vedelenud verise süstla otsa astudes võib nakatuda või mitte? Kui värske see viirus peab olema, et külge hakata?

Järgmiseks tuleb tuberkuloosisüst. Tuberkuloosi meil kahjuks Eestis vist jätkub. Aga miks selle süsti peab tegema just 3-päevasele? Kas kuuvanuselt oleks juba hilja? Kas hiljem on üldse võimalik seda teha (juttude järgi perearstidel seda vaktsiini ei olegi, on ainult sünnitusmajades)?

Siis 3-kuuse laks: difteeria-teetanus-läkaköha-lastehalvatus-haemofilus influenzae (ainuüksi kirja pannes tundub jube karm).

Difteeriat ei ole viimase 5 aasta jooksul Eestis ühtegi juhtu olnud, samas oli mingi (vist Venemaalt pärit) puhang 90-ndatel. Aga kas difteeria levib ainult inimeselt inimesele või võib see istuda ootel ka kuskil mullas nagu teetanus?
Teetanus on jällegi vist vajalik, kui last just steriilsetes tingimustes hoida ei taha. Aga kas 3-kuuselt on viimane aeg alustada? Enne aastat laps iseseisvalt käppupidi mulda vast ei satu, aga kui kaua kulub immuunsuse väljakujunemiseks aega?
Läkaköhaga on aga asi hoopis segane. Kui raske haigusega siis ikkagi tegemist on? Mida tähendab "on väikelastele eluohtlik"? Ja kas vaktsineerimine peaks teoreetiliselt andma immuunsuse või ongi selle eesmärk nakatumise korral kergendada haiguse läbipõdemist (2006. aastal haigestus läkaköhasse 49 alla 7-aastast last ja 43 neist olid vaktsineeritud)? Kas läkaköha komponent põhjustab kõige rohkem kõrvalnähte ka atsellulaarsena?

Lastehalvatus on kah keeruline - ühest küljest kole haigus, mida ravida ei suudeta, teisest küljest on see tänaseks suuremast osast maailmast kadunud. Aga kuna praegu on saadaval ohutum inaktiveeritud vaktsiin ja mu tutvusringkonnas on reisihuvilisi (mina ise kaasa arvatud), kes hea meelega igasugu ebahügieenilistesse kolgastesse satuvad, siis hetkel ma kaldun vaktsineerimise poole. Ainult et kas see vaktsiin on ainult mingite teiste asjadega koos saadaval või on seda ka eraldi?

Haemofilus influenzae on minu jaoks üldse tundmatu elukas. Mingi allikas väitis, et selle levik viimasel ajal on ise liigse vaktsineerimise kõrvalnäht. Ja siis leidsin ma veel jutu, mis väitis, et kombineeritud vaktsiini koostises on Hib komponent vähemefektiivne, eriti kui teda kombineeritakse selle inaktiveeritud lastehalvatuse vaktsiiniga. Selge, et siin ma pean ennast rohkem harima.

Aga mis siis, kui selgub, et ma tahaksin sellest viisikvaktsiinist saada ainult 2 või 3 komponenti? Kas on mingeid muid alternatiivseid vaktsiine? Milliseid? Kas need nii väikesele inimesele ka sobivad?

Kõige kergem on vist leetrid-mumps-punetised vaktsiiniga - seda ma ei tee. Tegemist on enamasti võrdlemisi kerge kuluga lastehaigustega. Punetised on ohtlikud, kui neid põetakse raseduse ajal, sest nad võivad tekitada lootele tõsiseid kahjustusi. Aga lapseeas vaktsineerimine ei anna nagunii immuunsust kauemaks kui 10-15 aastaks, siis tuleks teha korduvvaktsineerimine. Ja lisaks näitab statistika, et vaktsineerimine ei garanteeri mittehaigestumist.

Miks peab elu nii keeruline olema?