Täna hakkasin mõtlema, et miks mul viimasel ajal poes nii kaua aega läheb. No üks põhjus on kindlasti see, et linnast väljas elades satun ma poodi harvem ja kaubavalikusse süveneda saan ma ka ainult nendel kordadel, kui last kaasas ei ole. Aga teine põhjus on kindlasti see, et ma olen hakanud hindu ja silte lugema. Varem oli nii, et haarasin riiulist esimese tuttava väljanägemisega jahupaki ja ei juurelnud kauem selle üle. Aga nüüd ma vaatan üle kõigi 5 erineva jahu hinnad ja tootjad ja siis otsustan, mida võtta. Ja kui asjade koostist lugeda (mida ma vahepeal väga hoolikalt tegema pidin), siis läheb veel kordades rohkem aega. Eriti kuna see jutt on vist trükitud sinna arvestusega, et nagunii keegi seda lugema ei hakka. Näiteks heleroheline kiri läbipaistval kilel.
Aga üks asi, mille üle ma äärmiselt tänulik olen, on euronõue, et igal kauba kohta peab olema antud ka tüki- või kilohind. Mina ei suuda küll riiuli ääres peast välja arvutada, kas odavam tuleb 84 ühikut sisaldav pakk hinnaga 269 krooni või 52 ühikut sisaldav pakk hinnaga 189 krooni. Või no suudaks, kui äärmine häda käes oleks, aga ilmselt ma ei hakkaks sellega ennast piinama.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment