Hurraa! Ma saan maksta maamaksu!

2005. aastast olen ma oodanud, et "vald oma asjad ära teeks" (maksuameti tädi sõnastus) ja mulle hakkaksid maamaksuteatised tulema. Ei kipud, ei kõpud.
Eelmisel nädalal tuli mulle asi jälle kord meelde ja saatsin vallale maili. Ja vaata imet, täna oli Maksu- ja Tolliameti templiga ümbrik mul postkastis. Pean tunnistama, et kui ma ümbriku aknast nägin roosa vildikaga ära märgitud numbrit 2005, siis mu esimene mõte oli, et mulle üritatakse nüüd selgeks teha, et mulle on midagi juba aastal 2005 saadetud ja ma ei suuda kuidagi tõestada, et ma kaamel pole. Aga tegelikult oli asi väga ilus ja korrektne - sain kõigi kolme aasta kohta maamaksuteatise tasumise tähtaegadega selles aastas. Ja nende varasemate aastate eest küsitakse tüki maad vähem raha.
Ühesõnaga, padukorralik väikekodanlane on rahul, et saab hakata regulaarselt rahast ilma jääma. Ei pea enam arvutama, mis see summa olla võiks, kui ükskord keegi kuskil avastab, et ma olen kahe silma vahele jäänud.