Grammatiline irin

Ekspress kirjutab täna, et kiirabil võib tulla tihe päev, sest:
"... Tallinnas Kaarli puiesteel hakkavad naised kontsakingadega võidu jooksma."

Kas järgmiseks hakkavad mehed lipsudega võidu kätekõverdusi tegema?

Maailm jalakäija pilgu läbi

Eks ma käisin varem ju ka jala... Aga nüüd, kus ma tundide viisi kondimootori abil nelja ratast liigutan, on üht-teist silma hakanud, mida varem tähele ei pannud.
Esimene veidrus on jalakäijate foorid. Pandi üks selline just mulle kodu lähedale. Mõte on väga tore, AGA - kui nuppu vajutada, siis tuleb oodata terve igavik. Ma saaksin sellest aru, kui just alles oleks jalakäijale roheline põlenud, aga kui ma olen tulnud pikalt sedasama tänavat pidi ja ühtegi foorikasutajat näinud pole, siis ma tõesti ei saa aru. Ja kuna vahel tulekski oodata terve igavik, sest foori nupp parajasti tegelikult ei tööta, siis ma olen asjast loobunud, rikun liikluseeskirja ja kärutan punase tulega üle tee.
Teine häda on prügikastidega - neid lihtsalt ei ole. Vist ainult bussipeatustes on, aga sinna ma ei satu. Päris ebamugav on kasutatud jäätisepaberit taskusse toppida. Muuseas, väga eeskujulik selle koha pealt on Stroomi ranna park, seal on prügikaste igal sammul.
Kolmas asi, mis silma on jäänud, on jalakäijate ja jalgratturite teed - kah väga vahvad asjad, aga sõiduteega ristumisel on jalgratturi teepoolele tehtud madal äärekivi, et saaks põrutamata üle sõita, jalakäijatele aga mitte. Arvake siis ise, kumba teepoolt ma lapsevankriga kasutan.
Uhh, ma olen ikka kuri inimene. Mu kunagisel klassijuhatajal oli vist õigus, kui ta mulle iseloomustuseks kirjutas "kinnine ja äärmiselt kriitiline".