Ta näeb nii uskumatult habras välja, kui ta peale nutmist süles magama jääb, silmanurga ja nina vahel pisaraloik.
Ja nagu väike päike, kui ta mulle otsa vaatab ja laialt naeratab.
Ja nagu uudishimulik putukas, kui ta õla pealt maailma asju jälgib, silmad suured ja suu pruntis.
Ma ikka veel ei suuda uskuda, et ma olen sellise imelise asjaga hakkama saanud.
