Jumal tänatud, nad joovad kohvi :-)

Avastasin hiljuti, et suhtun ettevaatlikkusega inimestesse, kes kohvi ei joo. Loogika seal taga on see, et siis on suurem tõenäosus, et nad ka ei söö liha, ei joo veini, ei pane söögi sisse soola, ei tunnista muid riideid kui kaltsukast ostetuid ja minestavad, kui keegi neile lennukipileteid pakub.

See viimane on minu jaoks eriti arusaamatu. Ma ei oleks ise kunagi selle peale tulnud, et lendamine on saadanast. Mu meelest saab sellega laiendada maailmanägemist ja arusaamist asjadest ja kasvõi ravida kaamosekurbust.

Ja nüüd siis tuleks nagu silmad maha lüüa ja öelda, et vabandust, aga ma ei saanud kuidagi muudmoodi, pidin lendama. Samas võiks siis juba ka vabandada selle eest, et ma elan soojas toas, õhtuti panen tule põlema (isegi mitu, et valgem oleks), söön eksootilisi puuvilju nagu banaan ja mandariin, sõidan autoga tööle ja poodi ja sügisel metsa seenele.

Ma olen vist selline ökomõõdukas. Ma ei kannata, kui loodust reostatakse ja ma olen valmis teatud mõistliku piirini oma elus mööndusi tegema, kui sellest keskkonnal parem hakkab. Aga koopasse ma ökoelu nimel minema ei ole nõus.