Käisin luurel, et kuidas seentega on. Üldiselt tundus, et seentega on (veel) sitasti. Ussidel metsas oli kah kõht tühi, sest nad olid ära söönud isegi männiriisikad, mida nad muidu väga ei taha.
Aga päris tühja see käik ei läinud. Sattusin ühe ilusa väikese kukeseenekoha peale. Sai terve pannitäie. Nämm.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment