Sellest saati, kui valentinipäev meile imporditi, tabab mind keset veebruari kriis.
Esimene asi on loomulikult selles, et tegemist on jälle ühe kommertspühaga, millel iseenesest muud eesmärki ei olegi, kui meelitada jõulushoppimisest väsinud inimesi uuesti poodi.
Aga teine on lokaalse (s.t. Eesti-sisese) iseloomuga probleem. Nimelt on valentinipäev äärmiselt ebaõnnestunult tõlgitud Eesti keelde kui "sõbrapäev". Ja "sõber" on mõõtmatult laiem mõiste kui "romantiline armastus". Ja nii valitsebki hirrmus segadus. Kas peaks meeles pidama neid inimesi, keda ma iseenesest oma sõpradeks lugeda tahaks? Või arvavad nad selle peale, et ma tahaks nendega kooselu ja kolm korda nädalas seksi? Ja samas kui ma neid ignoreerin, siis äkki nad tunnevad ennast solvatuna?
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
Vat mina tähistan seda päeva alati (st olen tähistanud ja kavas on ka jätkata) ainult ja ainult sõbrapäevana, mis on minu meelest poole armsama tähendusega/nimega kui see valentinipäev. Sõpru pean niisama ka meeles, ilma 14. veebrurita, aga... noh... Kui eraldi sõprade jaoks päev olemas, siis miks ka mitte.
Neile, kes vihkavad valentinipäeva, on oma veebileht olemas - http://www.meish.org/vd/, millelt põhliselt saab saata kurbi, kibestunud ja üksildase sõnumiga postkaarte. A tglt päris vaimukad on. Saidiomanik kirjeldas seal just eelnevaga väga sarnast suhtumist valentinipäeva.
Post a Comment